Postitused

IT Eetika

IT Eetika Mina valisin endale analüüsiks MasterCard-i eetikakoodeks i, mis koosneb ca kahekümnest punktist, kuid saab võtta kokku kolmeks suuremaks punktiks. Üldiselt on MasterCard-is üsna laialdaselt levinud koodeksi põhipunktid mida võib leida pea iga firma eetikakoodeksist. Firma ja firma vara kaitsmine Firma ja firma vara kaitsmise all on enamasti ette nähtud seda, et firmat ei saaks mingil põhjusel kohtusse kaevata ning, et ei toimuks firma vara varastamist, firma siseselt rahapesu ega ärisaladuste müüki. Need punktid tunduvad olevat lihtsalt firma enda kaitseks. Sisekonfliktide vältimine Sisekonfliktide all tuuakse välja töötajate vaheliste suhete hea korra tähtsus ning kuidas vältida huvide konflikte(nt mõne kolmanda osapoole poolt kinni makstud puhkus, lähedaste palkamine, töösuhted, jne). Eelkõige mõeldud selleks, et säilitada erapooletut otsustamist firmasiseselt. Töötajate kohustused Töötajate kohustuste all oodatakse kõikide koodeksis väljatoodud punktide järgimist ja tööta

Andmeturve

 Andmeturve Ilmselt üks ohtlikum rünnak mille ohvriks ettevõte võib langeda on rünnak, kus mõne mõjukama töötaja kontode kredentsiaalid varastatakse, olgu see kas läbi võltslinkide (meilid mis näevad välja nagu oleks mõne tuntud firma poolt saadetud) või mõnel muul viisil (kergelt äraarvatavad paroolid, avalikus arvutis konto sisselogituks jätmine, jne).  Kui viga ei märgata on vargal võimalik rahulikult jälgida kõike mis ohvri kontodega toimub ning koguda pidevalt informatsiooni ja valida parim aeg mõneks suuremaks hoobiks kus võimalik saada veel rohkem kontosid enda kontrolli alla saates veel võltslinke, kuid nüüd juba ohvri kontolt, mida ilmselgelt usaldatakse rohkem. Selliste rünnakute vastu ei saa palju teha kui need juba alguse on saanud, küll on neid võimalik ennetada, kõige lihtsam meetod on näiteks 2-astmeline autenteerimine, lisaks on võimalik õpetada töötajaid märkama kahtlaseid linke ning nende saatjaid. Olles ise näinud kuidas tuttavad järsku mõnes teises keeles hakkavad r

Teistmoodi IT

 Teistmoodi IT StarGaze Ilmselt kõige uudsem tugilahendus mille olen internetis avastanud on SpecalEffect -i poolt väljatöödatud StarGaze , mis on mõeldud inimestele, kes on mõne vigastuse järgse trauma tõttu kaotanud võime füüsiliselt kasutada või üldse verbaalselt suhelda. Tänu StarGaze -ile saavad inimesed jälle "rääkida", teha arvutis tööd,või isegi arvutimänge mängida. Aga kuidas see kõik töötab?  Nimelt SpecialEffect -i Eye-Gaze süsteemidel on isseehitatud infrapuna kaamerad mis muudavad silmade liikumise hiire kursori liikumiseks ekraanil, hiireklikke on võimalik teha pilgutades, veidi aega ekraani vaadates, või kasutades arvutiga ühendatud nuppu. Kui kellelgi on raskusi rääkimisega on võimalik ekraanil leiduvatest tähtedest panna kokku sõnu ning neid isegi salvestada hilisemaks kasutamiseks. Tänu sellistele süsteemidele on võimalik teha kõike alustades kardinate avamisest ja videomängudest ning lõpetades doktoritöö valmistamisega. Seadet töötamas näitav video Arvamus

Kasutajasõbralikkus veebis

 Kasutajasõbralikkus veebis Hea näide: Youtube.com Õpitavus -  Youtube-i põhifunktsioonid on võimalik üpris kiirelt selgeks õppida, sest neid väga palju just ei ole (Peamiselt videote otsimine, kommenteerimine ning videote postitamine). Avaleht on ka üsna lihtsa välimusega kus ennekõike paistavad silma soovitatud videod ning otsinguriba. Tõhusus -  Kui lehte veidi kasutada saab üsna kiirelt vajalikud toimingud tehtud. Meeldejäävus -  Youtube-i põhifunktsioonid pole saidi algusest väga muutunud ning on üldiselt kergelt meeldetuletatavad ja kasutajasõbralikud. Vead -  Üks suurem viga põhineb pigem barauserivalikus, nimelt kasutades Google Chrome-i ei saa pikemaks ajaks videote esitusloendeid käima jätta, sest brauser hakkab aina rohkem resursse nõudma arvutilt mis enamast viib probleemideni teistes rakendustes. Rahulolu -  Üldiselt on kogemus meeldiv ning kasutan ise saiti igapäevaselt. Pigem halb näide: Facebook.com Õpitavus -  Facebook-i avalehe jõudes on pool ekraani täis igasuguseid

Häkkerite HOWTO

 Häkkerite HOWTO Lugedes Eric S. Raymondi teost "How to become a hacker" sain teada tunduvalt rohkem häkkerite alamkultuurist ning levinumatest oskustest. Kuid teoses väljendus kõige rohkem see, et häkker on tegelikult rohkem veidi laiema ulatusega IT-spetsialist kui see mida enamus ühiskonda häkkerite all mõtleb, kuigi tegelikkuses pole küberkuritegudeks tegelikult väga palju programmerimiskeeli vaja teada. Samuti mõistetakse hukka "kräkkereid" kes tegelevad erinevatesse seadmetesse sissemurdmisega. Kusjuures mitmes keeles Wiki artiklis on häkkerite alla paigutatud ka organisatsioon Anonymous mis on läbi aegade olnud vastutav mitmete küberkuritegude eest. Ilmselt üks tähtsamaid aspekte terves teoses on lõpu ligidal peatükk mis käsitleb stiili häkkerikultuuris, nimelt osa sealt mis täpsustab mitut asja mida ei tohiks teha, näiteks ei tohiks kasutada mõnda ülipretensioonikat kasutajanime, või levitada ja ise postitada kirjavigu täis töid, sest sedasi saab üsna kiirel

IT-juhid

IT-juhid Pat Gelsinger Üks vähem mainitud IT juht on ilmselt Pat Gelsinger, kelle käe all on Intel sisse võtnud uue suuna, kus terve firma on läbipastvama kultuuriga ning naaseb oma juurte juurde tõstes ise kiipide tootmist. Varasemalt oli Intel tulu järgi 1992-2018 maailma suurim pooljuhtide tootja, ning nüüd on võtnud sihi esikohale tagasi. Gelsinger on hea näide sellest, kui insener asub firmat juhtima ning tema ametisse asumise järgi tõusis firma aktsiaväärtus 8%. Elon Musk Elon Musk, kes on nüüdseks tõusnud maailma väärtuslikumaks inimeseks ning on tuntud oma vahest segaste ideede poolest ning omab haruldast võimet kõigutada hiiglaslikke krüptoturge mõne sõnaga. Musk alustas oma teed Zip2-ga, mis müüdi 307 millioni dollari eest maha ning Musk liikus edasi X.com-i, millest sai hiljem Paypal. Pärast Paypal-i müüki 1.5 miljardi dollari eest asutas SpacexX-i. Pärast aeglast algust ning vahepeal Teslaga ühinemist algas tema kiirendatud tõus maailma tippu. Musk on ka rohkem inseneri moo

Copyright I

 Copyright I Rootsi Piraadipartei 2012 autoriõiguste reformi pakkumine oli täis huvitavaid ja veidi segasaid ideid, tooks siin mõned neist välja. Esimene punkt pakub, et moraalsed õigused muutuseta jätta, ehk keegi teine ei tohiks väita, et nemad on kirjutanud mõne kuulsuse laulud või on mõne raamatu autor kuigi seda tegelikult pole. Nimelt tahetakse seda teha nii, et selline kõitumine oleks ebaseaduslik. Praegu on autoriõiguste rikkumine ebaseaduslik, kuid rikkujaid internetis väga ei otsita, pigem tekib lihtsalt probleeme kui tegemist on näiteks magistritööga. Teine punkt tahab saavutada tasuta mittekaubanduslikku jagamist. See ehk võiks pigem teisiti jääda, näiteks filmide ja arvutimängude avalik jagamine lihtsalt tekitab tohutult kahjumit ettevõttele mis selle tootis. Ilmselgelt suurtel tegijatel poleks nii suuri probleeme edasi tegutsemisega kuid väiksed tegijad on äärmiselt ohtlikus olukorras, vähendades innovatsiooni. Kolmandas punktis taketakse lühendada autoriõiguse kaitseaega