E-ITSPEA Magnus Epkin

 Eesti infoühiskonna areng Lugedes Eesti infoühiskonna arengukava visiooni 2020 aastaks võib leida päris mitu ennustust mis on üpris hästi täitunud. Üks suuremaid ilmselt "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." See paistab kenasti välja just paljude poekettide toidu kohaletoimetamise võimalusega, takso ja restoranitoidu tellimisel kasutades telefonis näiteks Bolt ja Wolt rakendusi. Lisaks on enanmus pangateenuseid kättesaadaval Smart-ID abil, samamoodi riigiteenused nagu näiteks Digilugu, kus saab mugavalt broneerida arstiaegu ja vaadata varasemaid terviseprobleeme. Samuti on digitaliseerunud ka pea kõik teised riigiga seotud portaalid, kust saab hõlpsasti muuta ona elukohta, registreeida sõi

 Veidi IT-maailma kujunemisloost Microsoft Windows (1985-tänapäev) Microsoft asutati aastal 1975 Bill Gatesi ja Paul Alleni poolt ning 1980 avaldasid oma esimese Unixil põhineva operatsioonisüsteemi nimega Xenix. Aastal 1985 valmis Microsoft Windows MS-DOS-i graafilise lisana. 1995 tuli Microsoft turule Windows 95-ga ning oli äärmiselt eduka avaldamisega müües esimese viie nädala jooksul 7 miljonit koopiat tõustes kiirelt populaarseimaks op-süsteemiks turul. Järgmine suurem väljalase oli Microsoft XP aastal 2001 ning on siiani kasutusel ca 0.6% arvutitel. Jättes vahele mõned vahepealsed väljalasked jõuame juba tuttavamate op-süsteemideni, nimelt 2009 aastal väljastatud Windows 7, mis oli esimene "moodsa" välimusega süsteem ning on siiani leitav 15,98% arvutitel. Pärast üliedukad Windows 7 väljastati 2012 aastal Windows 8, mis leidis küll kasutust, kuid mida vaadati rohkem kui sammu vales suunas. Praegu enimlevinud op-süsteem on Windows 10 2015 väljalaskeaastaga ning pidi olem

 Mõned huvitavamad IT leiutised läbi aegade 1. Transistor (1926) Transistor on pooljuhtseadis mida kasutatakse elektiahelate lülitamiseks, kontrollimiseks ja signaalide võimendamiseks ning genereerimiseks. Transistorid on integraallülituste ja mikroprotsessirote aktiivsed osad. Transistoritel on tavaliselt kolm elektrijuhet: sisend, väljund ja värav. Elektrisignaal väravasse muudab transistoris leiduva semiukonduktori võimet juhtida elektrit transistori sisendi ja väljundi vahel sarnaselt kodudes leitavatele segistitele kus voolava vee hulka saab kontrollida ventiiliga. Esmased kommertskasutused transistoritele leidusid 1950-ndatel kuulmisaparaatides ning kaasaskantavates raadiotes. Tänapäeval võib transistoreid leida pea kõigest elektroonilisest. Üks suurimaid transistorite kasutusalasid on arvutite mäludes, kus kasutatakse neid vaid kahes olekus, sees ja väljas. Need kaks võimalust vastavad just kahendsüsteemis asenditele 1 ja 0 võimaldades kasutust digitaalmälus. Allikad:  https://w